See artikkel räägib asulast; praeguse omavalitsusüksuse kohta vaata artiklit Pärnu linn (haldusüksus)

Pärnu

Ülevalt päripäeva: Vaade kesklinnale, Ammende Villa, Pärnu Eliisabeti kirik, mudaravila, vaade rannale ja rannahotellile, Tallinna värav, Punane torn, Pärnu muuseum.

Pindala: 33,15 km²

Elanikke: 39 375 (1.01.2018)[1]

EHAK-i kood: 6619[2]

Koordinaadid: 58° 23′ N, 24° 30′ E

Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres, Pärnu, Sauga ja Reiu jõgede alamjooksul. See on osa samanimelisest haldusüksusest ja samanimelise maakonna halduskeskus. 1. novembril 2017 jõustus Audru valla, Paikuse valla, Pärnu linna ja Tõstamaa valla ühinemine ning moodustus uus omavalitsusüksus Pärnu linn, mille pindala on 858,07 km²

Ligi 40 000 elanikuga on Pärnu Eesti suuruselt neljas linn. Linn hõlmab 33,15 km² suuruse maa-ala, sealhulgas 20% on parkide ja haljasalade all. Pärnu linna piiridesse jääb kolm kaitseala.

Pärnu on riigi edelaosa põhiline tööstuslinn ja Lääne-Eesti tähtsaim logistiline sõlmpunkt. Majanduses on valdavad teenindus- ja puhkemajandussektor ning mitmekesine tööstus. Pärnu lennujaamal on rahvusvahelise lennutegevuse sertifikaat. Pärnu ja Sauga jõgi on linna piires laevatatavad, nende suudmeis paiknev Pärnu sadam teenindab kauba-, kala- ja turismilaevu.^[3]

1930. aastatel muutus Pärnu tähtsaks Läänemere-äärseks kuurortlinnaks ja on tänaseni Eesti tähtsaim kuurortlinn. Aastast 1996 kannab Pärnu Eesti suvepealinna tiitlit. 2004. aastal avati Pärnus tollal Baltimaade suurim veekeskus.^[4] 2006. aastal uuendati Pärnus tsaariajal rajatud rannaala ning ehitati kogu kuurordi ilmet kujundav rannapromenaad.^[4]

Alamjooksul kuni 200 m laiune Pärnu jõgi jaotab linna kahte ligikaudu võrdsesse ossa. Pärnu ala pinnamoe ja pinnakatte määravad asukoht (Pärnu madalikul), meresetted ning vanad rannavallid ja luited.^[3]

Pärnu linna asutamise aastaks loetakse 1251. aastat.^[5]Keskajal oli Pärnu Liivimaa ordu komtuurkonna keskus ja hansalinn. 17. sajandi lõpul oli Pärnu majanduselus tõusuperiood. Väga tihedad olid sidemed Madalmaadega. 18. sajandil rekonstrueeriti sadam, sajandi lõpul ületas Pärnu sadam Tallinna sadama ekspordi. 19. sajandi lõpul rajati raudteeühendus Valga kaudu Riiaga ja Viljandi kaudu Tallinnaga. Aastatel 1899–1915 tegutses Pärnus Euroopa suurim tselluloosivabrik Waldhof. 23. veebruaril 1918 kuulutati Endla teatri rõdult^[6] välja Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest.

Okupatsiooni ajal nn Nõukogude Eestis oli Pärnu samanimelise rajooni keskus, lühikest aega (1952–1953) ka Pärnu oblasti keskus. 1953. aastal rajati Pärnusse Baltikumi suurim kalakonservikombinaat.^[4] 1981. aastal sai linn taas raudteeühenduse Riiaga (toimis aastani 1992).

Pärnusse on ehitatud Eesti arhitektuuri silmapaistvaid ehitisi: juugendstiilis (Endla teater ja seltsimaja, 1911^[7]), funktsionalistlikke ehitisi (Pärnu Rannahotell, 1937^[8]), aga ka üleeuroopalist unikaalset arhitektuuri (750 m pikkuse terrassmaja Kuldse Kodu Pärnu KEK-i kompleksis, 1970. aastad^[9]). 2003. aastal avati suuremad ühiskondlikud hooned – keskraamatukogu ja kontserdimaja.^[4]

Aastatel 1699–1710 tegutses Pärnus ülikool. Tänapäeval on Pärnus Tartu ülikooli kolledž ja 12 üldhariduskooli. Pärnus on tegutsenud ka merekool (1945–1990). Pärnu on kuulus festivalide poolest. 1994. aastal toimusid Pärnus Finni klassi jahtide maailmameistrivõistlused.

Ajalugu |

 Pikemalt artiklis Pärnu ajalugu.

Vanimad luu- ja sarvriistade leiud Pärnumaal on pärit Reiu jõe suudmest. Seda, et esimesed asukad, kalur-kütid, elasid Pärnu jõe suudmealal juba VIII aastatuhandel eKr, tõendavad 1967. aasta arheoloogilised leiud Pärnu jõe paremal kaldal asuvalt Pulli küla maa-alalt.

Keskajal oli nüüdse Pärnu kohal kaks linna. Vana-Pärnu (Perona), mille Saare-Lääne piiskop oli asutanud Sauga jõe suudmesse, sai 1251 tema piiskopkonna keskuseks. Kui leedulased selle 1263. aastal maha põletasid, viidi Saare-Lääne piiskopkonna pealinn Haapsallu. Gustav II Adolf keelas Vana-Pärnu taastamise 28. novembril 1617.

Pärnu 1554. aastal

Uus-Pärnu (Embeck) tekkis Pärnu ordulinnuse ümber, mida ürikuis on mainitud 1265. See oli müüriga kindlustatud kaubalinn (linnaõigused alates 1318), Hansa Liidu liige, Novgorodi viival jõeteel. Linna valitsusorganina tegutses varakate linnakodanike seast valitud Pärnu raad.

Rootsi võimu ajal asus Pärnus 1699–1710 Tartu ülikool (Academia Gustaviana Carolina). Põhjasõda algas 1700, vene väed vallutasid Pärnu 1710. aastal, Põhjasõda tõi Eesti- ja Liivimaale Vene keisririigi ülemvõimu ning venelased said endale Pärnus hea meresadama ja laevaehituskoha.

1764. aastal oskasid linna kaupmeeskonna esindajad külaskäigul viibinud Vene tsaarinnale Katariina II-le veenvalt esitada jõesuu süvenduse ja muulide ehitamise vajadust. 18. sajandil elustus kaubandus Hollandi ja Inglismaaga, majanduse arengu tulemusel ehitati linn taas üles, linnas asutati suured kaubakontorid, mis Katariina II valitsemisajal olid kaubaekspordilt Tallinnast eespool. Sadama põhiline osa oli purjelaevade ajastu strateegilise toorme (linakiud, puit) eksport. 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil oli Pärnu nii tähtis sadamalinn, eriti lina ja metsa väljaveo poolest, et kippus võistlema Tallinnaga.

Suured muutused Pärnu linna elus ja territoriaalses arengus tõi kaasa 1832. aasta, Sindi tekstiilivabriku asutamine ja kindluslinna staatuse kaotamine, misjärel hakati Pärnu linna välimust muutma. Riia inseneri C. Weyri projekti kohaselt viidi läbi sellised muudatused: vallikraavid täideti mullaga, hiljem muudeti kõik muldsed künkad ja vallid parkideks ja puiesteedeks. 1840ndate alguses moodustati supelelu selts eesmärgiga muuta Pärnu merekuurordiks. 1838. aastal asutati Pärnu mudaravila (tollase linnakarjamaa servale mereranda).

Pärnu linna üldplaan 1954. aastast

1896. aastal ehitati Pärnu linnasüdamesse (Rüütli tänav 40a) puust
varikatusega raudteejaam. Kitsarööpmelise raudtee haruliin ühendas Pärnut Mõisaküla ja Valgaga, edasi Liivimaa kubermangu kubermangulinna Riiaga ning Viljandi kaudu Eestimaa kubermangu kubermangulinna Tallinnaga.

1914. aastal alanud I maailmasõjas lasi Pärnu komandant Rodsjanko 1915. aastal õhkida "Waldhofi tselluloosivabriku", purustati Pärnu elektrijaam ning hävitati kõik tuulikud linnas. 23. veebruaril 1918 kuulutati välja Endla teatri rõdult^[6] Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest.

Aastatel 1937–1938 valmisid kaarsillad üle Sauga^[10] ja Pärnu jõe.^[10]

Holokaust Pärnus seisnes inimsusvastastes kuritegudes Pärnus peamiselt 1941. aastal, vähem ka 1942–1944.

II maailmasõja käigus põletati suur osa Pärnu südalinnast ja Tallinna maantee alguse hoonetest. Pärnu südalinnas oli ligi 50% vanalinnast varemeis. Pärast II maailmasõda koostati linna taastamiseks ja arendamiseks Pärnu 1946. aasta generaalplaan. Kesklinna sild valmis 1956. aastal.

1972. aastal rekonstrueeriti kitsarööpmeline raudtee laiarööpmeliseks ning Papiniidu raudtee- ja maanteesilla valmimisel 1976. aastal sai Pärnu raudteeühenduse ka Riiaga.

1973. aastal arvati keskaegse ja 17. sajandi lõpu tänavavõrgu säilitanud Pärnu vanalinn arhitektuurikaitsetsooniks.

Linnavalitsemine |

Pärnu linna kohaliku omavalitsuse esinduskogu on Pärnu linnavolikogu, mille juht on linnavolikogu esimees. Täitevvõim on Pärnu linnavalitsus, mille juht on Pärnu linnapea.

Pärnu linnapea on 2015. aastast Romek Kosenkranius^[11], Pärnu Linnavolikogu esimees on Andrei Korobeinik.^[12]

Linn ja linnajaod |

Pärnu jõe paremal kaldal asuvad Ülejõe, Rääma ja Vana-Pärnu linnaosa ning vasakkaldal Kesklinn, Rannarajoon, Eeslinn ja Raeküla.^[13]

 Pikemalt artiklis Pärnu linnaosad., Pärnu tänavate loend

Rahvastik |

Seisuga 1. jaanuar 2011 oli Pärnu elanikest 83% eestlased, 12% venelased, 1% ukrainlased, 0,6% soomlased, 0,4% valgevenelased, 8% teised rahvused ja teadmata rahvusega. Pärnus elas 2016. aasta 1. jaanuari seisuga 39 828 inimest, kellest 55,7% olid naised ja 44,3% mehed.

Pärnu elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel

Loodus |

Pärnu linna ja ümbruskonna plaan 1954. aastast

Linn asub Pärnu lahe ääres ning linna poolitab Pärnu jõgi, Vana-Pärnu ja Ülejõe vahel on eraldaja Sauga jõgi. Linnas ja selle ümbruses asub Pärnu rannaniidu LKA (endise nimega Pärnu rannaroostik)^[19] ja Niidu maastikukaitseala.^[20]

Majandus |

Pärnu on eelkõige tuntud Pärnu ranna poolest.

Pärnu on Lääne-Eesti tähtsaim tööstuskeskus. Töötleva tööstuse ettevõtete (üle 20 töötaja) müügitulu oli 2011. aastal umbes 400 miljonit eurot. Tähtsamad tööstusharud on järgmised:

• metallitöötlemine, masina- ja elektroonikatööstus u 40% käibest (suuremad ettevõtted Ruukki Products, Scanfil, Efore, Note Eesti);


• keemia- ja plastitööstus u 25% käibest (OÜ Henkel Balti Operations, Rapala Eesti, Reideni Plaat);


• tekstiili-, rõiva- ja jalatsitööstus u 17% käibest (Wendre (Padja-teki vabrik), Protex, Pomarfin);


• puidu- ja mööblitööstus u 14% käibest (Ecobirch, Laesti, AS Skano Group (varasema nimega Viisnurk), Preab);


• toiduainetetööstuse ja kalatöötlemise ettevõtted.

2011. aastast käib Pärnus aina enam Skandinaavia pensionäre tervist taastamas ja puhkamas.^[21]

Oluline majandusharu on turism. Hästi arenenud on majutussektor ja spaade võrgustik. 1. jaanuari 2008. aasta seisuga oli linnas 23 hotelli (millest 5 spaahotellid), 13 külalistemaja, 8 hostelit, 5 puhkemaja, 2 motelli, 1 puhkeküla ja mitu kodumajutust pakkuvat ettevõtet ning arvukalt külaliskortereid. Samal ajal oli linnas 43 restorani, 54 baari, 62 kohvikut ja arvukalt muid toitlustusasutusi.^[22]

Taristu |

Pärnus on arenenud transporditaristu, linnas ja lähiümbruses asuvad Pärnu lennujaam, Pärnu raudteejaam, Pärnu kaubajaam, 2011. aastani regionaalne Pärnu ATP.

Vaata ka: Pärnu sillad

Kultuur |

TuleTulemine Pärnus 27. juunil 2009

Pärnus elas mõnda aega eesti rahvusliku liikumise tegelane Johann Voldemar Jannsen, kes asutas seal esimese Eesti ajalehe Perno Postimees, ning noorpõlves tema tütar Lydia Koidula.

Pärnus asub Eesti vanuselt teine kutseline teater Endla ja ka uus 2002. aastal ehitatud Pärnu kontserdimaja.

Pärnus on sirgunud kirjanik ja poliitik August Jakobson, kelle tuntuima teose "Vaeste-Patuste alevi" ainestik on samuti Pärnu-keskne.

 Pikemalt artiklis Pärnu mälestusmärkide loend.

Arhitektuur |

Juugendstiilis Ammende villa

Vanimad ehitusmälestised on linnakindlustused: bastionide ja vallikraavi osad, linnamüüri Punane torn (Rode vangen thorn^[23]) 15. sajandist ning Tallinna värav 17. sajandist.

20. sajandi I poolest pärinevad juugendstiilis Ammende villa (1905) ja mitu kauase linnaarhitekti Olev Siinmaa projekteeritud funktsionalistlikku hoonet, näiteks rannahotell (1937, kaasautor Anton Soans) ja rannakohvik (1940).

20. sajandi II poolel on ehitatud uus teatrihoone ja mitu sanatooriumihoonet.

Kuurordipiirkond hõlmab lauge merepõhjaga pika supelranna ja mereäärse pargivööndi, seal paiknevad ka sanatooriumid, mudaravila, puhkekodud jms.

Haridus |

Rootsi võimu ajal asus Pärnus 1699–1710 Tartu ülikool (Academia Gustaviana Carolina).

Tänapäeval on Pärnus 12 üldhariduskooli: Pärnu Ülejõe põhikool, Pärnu Raeküla kool, Pärnu Koidula gümnaasium, Pärnu ühisgümnaasium, Pärnu täiskasvanute gümnaasium, Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasium, Pärnu vanalinna põhikool, Rääma põhikool, Pärnu Tammsaare kool, Kuninga tänava põhikool, Pärnu toimetulekukool ja Pärnu vabakool.

Linnas tegutsevad Mainori kõrgkool, Tartu ülikooli Pärnu kolledž ja Pärnumaa kutsehariduskeskus.

Militaaria |

Punane torn, vaade lääneküljelt

Linna esimene militaarehitis oli Liivi ordu Pärnu ordulinnus, millest on säilinud vaid 15. sajandil rajatud vangitorn (Punane torn) Pärnu linnamüüri kagunurgas.

Vene-Liivi sõja käigus 1560. aasta sügisel rüüstas ja põletas linna venelaste sõjasalk, linn rüüstati ja põletati uuesti 1575. aastal.

17. sajandi keskel kavandasid Rootsi võimud linna kindlustuste moderniseerimist bastionaalsüsteemis, millega linn laienes lõunasuunas kolmekordselt. Tollast ringtänavate vööd märgivad tänapäeval Põhja, Hommiku, Lõuna ja Õhtu tänav. Uueks linnakeskuseks sai ruudukujuline Uus Turg (praegune Lastepark), uuteks ida-läänesuunalisteks peatänavateks Rüütli ja Kuninga tänav. Kuninga tänav ühendas nn Kuningaväravad uues bastionaalsüsteemis, millest lähtusid magistraalid Riiga ja Tallinna. Linna põhja-lõuna suunas pikendati osa keskaegseid tänavaid – Vee, Nikolai, Pühavaimu tänav ja Hospidali tänav – Lõuna tänavani.

1670. aastal hakkasid Rootsi võimud Pärnu ümber kindlustusvööndit rajama: piki Põhja, Hommiku, Lõuna ja Õhtu tänavat. Ümber linna planeeritud bastionid kandsid taevakehade nimesid: Venus, Saturnus, Mars, Luna, Jupiter, Mercurius ja Sol. Linnaväravaid oli kolm: Riia värav, Tallinna värav^[24] ja Vee värav. Muldkindlustusi ümbritses lai ja sügav vallikraav, mida tänapäeval kasutatakse meelelahutuskohana.^[25] Tallinna värava ees oli Õhtutähe raveliin (Abendstern), Riia värava ees Hommikutähe raveliin (Morgenstern).

Pärast seda, kui Venemaa keisririigi väed Pärnu Põhjasõjas vallutasid, lisati kaitserajatisele idaküljel Mittagstern-raveliin ning rajati massiivsed püssirohukeldrid ja kivikonstruktsioonis vahimajad.

Venemaa keisririigi ajal, pärast 1905. aasta revolutsioonisündmusi Eestis ja streiki Waldhofi tselluloosivabrikus, määrati Pärnusse alalisele dislotseerumisele ja Pärnu garnisoni koosseisu Krasnojarski polgu rood, mis asus linna ja Waldhofi vabriku rahaga ehitatud Lembitu kasarmutes.

Pärast Vabadussõda, 1921. aastast, asus Pärnu Lembitu kasarmutes Eesti sõjaväe 6. Üksik Jalaväepataljon.

1992. aastal moodustati Pärnu üksik-jalaväekompanii, mis asus endistesse Eesti kaitseväe 6. pataljoni kasarmutesse.

Aukodanikud |

 Pikemalt artiklis Pärnu Linna vapimärk.

• 
  1886 Konstantin Possiet
  


• 
  1901 Friedrich Fromhold Martens
  


• 
  1934 Konstantin Päts
  


• 
  2007 Neeme Järvi
  


• 
  2008 Valter Ojakäär
  


• 
  2009 Jüri Jaanson^[26]

Sõpruslinnad^[27] |

Vaata ka |

Sügisene ristmik Pärnus

Vaade Pärnu kesklinnale

• Port Arturi kaubanduskeskus


• Pärnu FC Metropool


• Pärnu Internaatkooli hoone


• Pärnu linna kohanimede loend


• Pärnu linnavolinike loend 1921


• Pärnu linnavolinike loend 1934


• Pärnu linnavolinike loend 1939


• Pärnu keskus


• Pärnu muuseum


• Pärnu muusikakool


• Pärnu Suurmärter Katariina kirik


• Pärnu tänavate loend


• Pärnu telemast


• 
  Pärnu vallikraav^[28][29]


• Vana-Pärnu kalmistu


• Ülejõe


• Pühavaimu 19


• Bööckenhofi suvemõis


• 
  Herbert Hahni selts ja Pärnu waldorfkool
  


• Pärnu Metsakalmistu


• Pärnu vangla


• Pärnu linnagalerii


• Huvialakool Shart


• Pärnu Kahe Silla klubi


• Pärnu teenetemärk

Viited |

Kirjandus |

• 
  Jüri Kivimäe, Aivar Kriiska, Inna Põltsam, Aldur Vunk. „Merelinn Pärnu”, 1998 ISBN 9985604318
  


• 
  Rein Veidemann. Рейн Вейдеманн. "Пярну – город между рекой и морем." (Brošüür turistidele.) Пярну, Пярнуский центр туристической информации 2006


• 
  Leele Välja, Jalutaja teejuht, Pärnu. ISBN 9771736486055

Välislingid |

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Pärnu

Vikisõnastiku artikkel: Pärnu

Tsitaadid Vikitsitaatides: Pärnu

• Pärnu Turismiinfo


• Pärnu linna ametlik koduleht


• Pärnu kodanikuühiskonna portaal "Pärnu viki"


• eestigiid.ee: Pärnu linn


• Pärnu muuseum


• 
  MTÜ Arheoloogia ja ehitusajaloo grupp AEG: Meediakajastus, Pärnu mtyaeg.ee

Pärnu maakonna omavalitsusüksused

Häädemeeste vald | Kihnu vald | Lääneranna vald | Pärnu linn | Põhja-Pärnumaa vald | Saarde vald | Tori vald